Maailma mälu programm

UNESCO maailma mälu programm käivitati 1992.a eesmärgiga kaitsta dokumendipärandit ja inimkonna ajaloolist mälu. See programm on oluline abivahend väärtuslike arhiivimaterjalide ja raamatukogudes paiknevate kollektsioonide säilitamiseks kogu maailmas. Programmi üheks eesmärgiks on tagada neile võimalikult laialdane ligipääs, muu hulgas digitaliseerimise teel. Dokumendipärandit võib pidada inimkonna ajalooliseks mäluks, mis peegeldab inimühiskonna vaimsuse, avastuste ja saavutuste arengut.

Maailma mälu programmil on kolm peamist eesmärki:

(1) Aidata kaasa maailma dokumendipärandi säilitamisele kõige sobivamal viisil;
(2) Soodustada üldist ligipääsu dokumendipärandile;
(3) Suurendada teadlikkust dokumendipärandi olemasolust ja tähtsusest kogu maailmas.

Selle programmi üks avalikkusele tuntumaid aspekte on maailma mälu register, mis koondab rahvusvahelise tähtsusega dokumendipärandit. Registrisse kantud dokumendipärand vastab UNESCO valikukriteeriumidele ja omab väljapaistvat ülemaailmset väärtust. 2011.a seisuga on selles registris 245 kannet kõikjalt maailmast. 

Eesti, Läti ja Leedu esitasid maailma mälu registrisse valiku kõige esinduslikumaid Balti keti dokumente, mis on hoiul Eesti Rahvusarhiivis, Läti Rahvarinde muuseumis ja Leedu Rahvusarhiivis. Balti keti mahukas dokumendipärand koosneb selle ajaloolise sündmusega seotud eripalgelistest dokumentidest. Balti keti dokumendipärand kanti maailma mälu registrisse 2009.a juulis. Kandetaotluse ettevalmistamine algas 2005. aastal, kui Eesti, Läti ja Leedu eksperdid selle mõtte välja käisid ning pidasid nõu Poola ja Saksa kolleegidega.

Balti töögruppi kuulunud inimesed esindasid kolme riigi rahvusarhiive, rahvusraamatukogusid, kultuuriministeeriume, maailma mälu programmi rahvuslikke komiteesid, UNESCO rahvuslikke komisjone, Läti Rahvarinde muuseumit ja Eesti Okupatsioonimuuseumit. Eriline tänu kandetaotluse ettevalmistamisel tehtud töö eest kuulub järgmistele inimestele: Dr Česlovas Laurinavičius, Dr Vladas Sirutavičius, Loreta Čaplinskienė, Inga Vizgirdienė, Angonita Rupšytė, Asta Dirmaitė ja Danguolė Reikaitė Leedust; Mari Siiner, Dr Indrek Jürjo, Dr Olaf Mertelsmann, Ivi Tomingas, Heiki Ahonen, Doris Kareva, Margit Siim ja Kerli Gutman Eestist; Andris Vilks, Meldra Usenko, Aldis Pūtelis, Andrejs Vasiļjevs, Uldis Straujums, Inta Rudzīte, Valdis Muktupāvels, Rolands Ozols ja Anita Vaivade Lätist; professor Wojciech Falkowski, Wladyslaw Stepniak ja Tomasz Komarowski Poolast ning Christine M. Merkel Saksamaalt. Balti riikide UNESCO rahvuslikud komisjonid on tänulikud ka Abdelaziz Abidile ja Joie Springerile UNESCO sekretariaadist taotluse vormistuslikku külge puudutavate nõuannete eest.

Lisainfot Balti keti dokumendipärandi kohta leiab aadressilt www.balticway.net